teisipäev, 1. veebruar 2011

Ülesanne

Kevade õhtul

Nagu magus unenägu
tine hõise igal pool;
üle aasa ujub tasa
valge udu jahe vool.


Metsa põues nagu kõne,
punga puhkemise jutt;
üle välja, üle põllu
rõõm kui värin, õnne nutt.

Eha kumab, päike magab,
siiski kõik on ärkvel veel,
nagu õnnis ootamine:
armas on ju ammu teel!

Ja mu südant täidab sala
nagu soojus sumaja:
võiksin läbi vaikse ilma
kodu hõiskeks sulada!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar