Kõnekäänud

Peep on väike poiss. Tal ei vaju kunagi süda saapasäärde ega poe jänes põue. Ta saab juba paljudest asjadest õigesti aru. Ta saab aru, et nende peres mängib esimest viiulit vanaema, kellele ei maksa kärbseid pähe ajada. Memm ei kaota üheski olukorras pead, vaid jääb endale kindlaks. Teda ei saa kunagi ka ninapidi vedada. Vanaema hoolib väga vanaisast, kes elab nagu kuninga kass. Taadile meeldib väga aega surnuks lüüa, kuid talle ei meeldi spordiga tegeleda, kuna tal on kaameliküür seljas. Samuti ei tea vanaisa popmuusikast, mida Peep jumaldab, ööd ega mütsi.

Sain kaheksa punkti.

Ülesanne

Kevade õhtul

Nagu magus unenägu
tine hõise igal pool;
üle aasa ujub tasa
valge udu jahe vool.


Metsa põues nagu kõne,

punga puhkemise jutt;

üle välja, üle põllu
rõõm kui värin, õnne nutt.

Eha kumab, päike magab,
siiski kõik on ärkvel veel,
nagu õnnis ootamine:
armas on ju ammu teel!

Ja mu südant täidab sala
nagu soojus sumaja:
võiksin läbi vaikse ilma
kodu hõiskeks sulada!