Släng ja kirjakeel

zõitmzim22 yyy! 100 kil0m22trit . (A) lõpux jõudzimee meree äärdee . wõtzim22 0ma k0tid ici ja läximee :$ h0telly . m2il22 anty m2i22 t0a wõtm2d ja icic mee aztuzim22 hihii lifty . m2i22 tuba 0ly kümnendal k0rruz2l :D . järgmizee kammoon pä2wa h0mmiql , qy zõim22 all eee.. h0telly rezt0raniz h0mmiqzt , k0htuzim22 0ma zõprad2ga . ici nad 0lid tulnud zamazzee h0t2lly ja :D:D:D:D mee w22tzim22 k0gu 0ma puhqz22 nendega . aamh.. käizimee rannaz , kin0z , hihii p00did2z ja t2atriz (6) . qy (A) 0ly aeg k0ju minna 0lim22 kõik :D wäga qrwad , yyy! niiet l2ppizim22 k0kq , 2t :D:D:D:D nädala pärazt tulewad nad hihii meilee külla . icic zeee 0ly mu elu parim meree äärez käik (6)



1. See keskkond pani mu jutule väga palju tähti ja numbreid juurde.
2. Minu MSN-i keel ei erine väga kirja keelest. Mõndatelt sõnadelt võtan mõned tähed ära aga see on ka kõik. Kasutan sõnu: jh, sis
3. Kirjakeele puhul on lubamatu, et sa jätad mõne tähe ära, asendad mõne tähe mõne numbriga ja alustad lauset väikese tähega.

Släng ja kirjakeel

Pipi ise naeris südamest ja lõi köögiukse valla. Oh, kui tore oli sooja ja valgesse tuppa tulla! Sünnipäevapidu pidi toimuma köögis, sest seal oli kõige õdusam. Pipi ise oli köögipõrandale laotanud vaibad, kardinad olid ette tõmmatud ja pliidi all põles praginal tuli. Puudekasti otsas istus härra Nilsson ja tagus kaht kartulikaant vastamisi ning kaugemas nurgas seisis hobune. Loomulikult oli temagi sünnipäevale kutsutud. Kui sünnipäeva kingid olid üle vaadatud, saabus aeg lauda istuda. Laulal seisis hulgaviisi kooke ja kukleid. Koogid olid moelt üsna kentsakad, kuid Pipi kinnitas, et just niisugused koogid on Hiinas. Pipi kallas tasidesse kakaod vahukoorega ja kõik pidid istuma. Kooke nosides teatas Tommy, et kui Hiinas tehakse niisuguseid kooke, sõidab ta suureks saades Hiinasse.

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

1. Rahvakalendri tädtpäevi tuleb kirjutada väikese tähega.
2. Kadripäeva tähistatakse 25. novembril. 
3. Kardipäev kuulutas naiste välitöödr lõppu.
4. Peamiselt riietusid kadrideks naised.
5. Nad kandsid valgeid riideid.
6. Kadripäev on saanud nime lammaste patrooni Katariina järgi.
7. Kadrititt oli kaltsudest valmistatud nukk.
8. Kadrisandid palusid sisse lauluga.
9. Pritsit vett, lauldi, sooviti karjaõnne ja koguti andisid.
10. Kadrid soovisid pererahvale karjaõnne.
11. Kadripäeval olid keelatud kõik villaga seotud tööd.
12. See oli pulmakommete järgiminr ja see lisas andide kogumise peole hoogu juurde.
13. Lauldi laulu pikka pilliroogu mööda.

Mäng

Mina võitsin (63%)
Sume (50%)

Tüüpsõnad

1. Poogen - Tüüpsõna 8 (õpik)
    Poogen, poogna, poognat.

2. Õudne - Tüüpsõna 11 (raudne)
    Õudne, õudse, õudset

3. Korsten - Tüüpsõna   38 (aken)
    Korsten, korstna, korstnat

4. Aldis - Tüüpsõna 34 (rukis)
    Aldis aldise aldist

5. Needma - Tüüpsõna 63 (murdma)
    Needma, nean, needsin

6. Vaaritama - Tüüpõna 52 (kirjutama)
    Vaaritama, vaaritada, vaaritan.

7. Teadma - Tüüpsõna 63 (murdma)
    Teada, tean, teatakse.

8. Teotama - Tüüpsõna 51 (muutuma)
    Teotama, toeotada, teotan.

Võõrsõnade töö

Varrukas
Kanarbik
Apelsin
Mandariin
Krokodill
President
Röntgen
Anekdoot
Detektiiv
Arhidekt
Brikett
Taburet
Kotlet
Pankrot
Garaaž
Garderoob
Psühholoogia
Draama
Kandidaat
Kompvek
Traagiline
Hubane
Kiirkäija
Minia
Treial
Revolutsioon
Materjal
Linlane
Professor
Režisöör
Vargsi
Müüja
Finiš





1. Pluusi varrukas oli määrdunud.
2. Kanarbik on mõne inimese arust ilus taim.
3. Üks parimaid puuvilju on apelsin.
4. Mandariini on kõige parem süüa jõulude ajal.
5. Tallinna Loomaaias elab väga suur krokodill.
6. President on väga tähtis isik.
7. Kui mu jalad väga valutasid, saadeti mind röntgenisse.
8. Ema jutustas mulle ühe väga lahega anekdoodi.
9. Arhidekt kujundab majasid.
10. Meie põrand on brikettist

Luuletus

Kutsuv tee
viib üle vee.
Üle jõe
üle õrna kuu.

Kui tõuseb päike,
siis tee kaob
ja lumisel väljal
lilleke oma pea pistab välja.

Kui mööda läheb päev,
siis lilleke kaob
ja kutsuv tee
ärkab taas.

TORMIJÄRGNE TUUL
Minni Nurme

Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.

Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui.

Torm piitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.

Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant.




Torm rajutseb, torm kaevab, torm peksab, torm kaevab, torm sööstab, torm laastab, torm piitsutab, torm väsiv, torm põlvitab maha

Puud oigavad

Eesel ja ööbik

Elasid kord eesel ja ööbik. Nad olid kogu aeg tülis, sest ööbik laulis öösel ja eesel ei saanud magada. Aga eesel ei saanud magada mitte sellepärast, et ööbik laulis vaid, et ta oli päeval töö tegemise asemel maganud ja laiselnud. Ööbik ütles seda talle kogu aeg, kuid eesel ei uskunud seda.
Ühel ööl kui ööbik laulis kaugel metsa sees ei saanud eesel jälle und ja ta sai aru, et ööbiku laul polnudki tema üleval olekus süüdi, vaid ta ise oli süüdi.